Erinevus jõutrafo ja jaotustrafo vahel

Jõutrafo

Jõutrafod paigaldatakse erinevatesse elektrijaamadesse elektrienergia tootmiseks ja edastamiseks. See toimib astmelise või alandava trafona, suurendades ja alandades pingetaset vastavalt vajadusele ning toimib ka kahe elektrijaama vahelise ühendusena.

Jaotustrafo

Jaotustrafosid kasutatakse ülekandeliinide pinge- ja voolutasemete vähendamiseks või langetamiseks etteantud tasemeni, mida nimetatakse lõppkasutajate ja tarbijate ohutustasemeks kodumajapidamises ja tööstuses.

Peamised erinevused jõutrafode ja jaotustrafode vahel

1. Kõrgema pingega ülekandevõrkudes kasutatakse jõutrafosid, madalama pingega jaotusvõrkudes aga jaotustrafosid.

2. Turul olevatel jõutrafodel on erinevad nimiväärtused, nagu 400 kV, 200 kV, 110 kV, 66 kV, 33 kV, ja jaotustrafodel on 11 kV, 6,6 kV, 3,3 kV, 440 V ja 230 volti.

3. Jõutrafod töötavad alati nimitäiskoormusel, kuna koormuse kõikumised on väga väikesed, kuid jaotustrafod töötavad täiskoormusest madalamal koormusel, kuna koormuse muutused on väga suured.

4. Jõutrafo maksimaalne kasutegur on kavandatud olema 100%, mis arvutatakse lihtsalt väljundvõimsuse ja sisendvõimsuse suhte järgi, samas kui jaotustrafo maksimaalne efektiivsus on 50-70% ja see arvutatakse läbi kõik Päeva tõhusus.

5. Jõutrafosid kasutatakse elektrijaamades ja ülekandealajaamades ning jaotustrafosid paigaldatakse jaotusjaamadesse elektri jaotamiseks tööstusele ja kodumajapidamistele.

6. Võrreldes jaotustrafodega on jõutrafod suuremad.

7. Jõutrafodes tekivad raua- ja vasekod kogu päeva jooksul, samas kui jaotustrafodes tekivad rauakaod 24 tunni jooksul ehk kogu päeva jooksul ning vasekod sõltuvad koormustsüklist.

Toitetrafo ja jaotustrafo erinevus on järgmine